Lugupeetud haiglajuhid, riputage kitlid nagisse

Kui PERHi juht lubab eraettevõttel end poputada teenusega, mis ei anna tema haigla patsientidele sisulist abi või kasu, ei saa teda enam usaldada kui avaliku teenistuse nimel tegutsejat.

Üks osa kahtlustusest puudutab Saksamaa õllefestivali Oktoberfest külastust, mille maksis haigla asemel kinni PERHi endine toitlustusettevõte. Külastuse maksumus jäi Alliku sõnul vahemikku 400–500 eurot. Jääb segaseks, miks pidi riigile kuuluva haigla juht sellega nõusse jääma, et kolmas osapool talle midagi nii-öelda välja teeb. Riigihaigla juht võiks seada oma eesmärgiks selle, et tema tegemised on iga nurga alt vaadates läbipaistvad.

Häid lambaid mahub palju ühte lauta

Segadust tekitab ka haiglajuhi vajadus anda oma elukaaslasele – kes ei ole kuidagi haiglaga seotud – võimalus saada osa PERHi juhtidele mõeldud kulude hüvitamisest. Allik selgitas, et hotellikulu tuleb kanda sõltumata sellest, kas ruumis on üks või mitu inimest. See selgitus jätab rumala mulje. Juriidiliselt võibki kõik hästi olla, aga eetiliselt on eksitud mitmel korral. Kui kulud tasutakse haiglaga seotud inimestele, peaks see nii ka jääma ja kõrvalised isikud peaksid kulu tasuma oma taskust.

Teati juba varem. Haigla juhatus ja nõu­kogu said kolme juhi kahtlustusest teada reedel. ­Tõnis Alliku, aga ka PERHi endise nõukogu esimehe Toomas Vilosiuse sõnul ilmnes teave politseiuurimise kohta aga märksa varem. Vilosius sai sellest teada 1,5 kuud tagasi, kui ta oli veel PERHi nõukogu esimees, ning Allik juba mullu suvel. On imekspandav, et kumbki ei pidanud vajalikuks uurimisest rääkida ­PERHi nõukogu teistele liikmetele. Kahetsusväärne, et seda teemat isegi ei arutatud, rääkimata sellest, oleks end valmis pandud ajaks, mil uurimine jõuab kahtlustuste või süüdistusteni.

Võib vastu väita, et Allik, Kilk ja Vähk on saanud kõigest kahtlustuse ja politsei alles uurib asja – milleks siis tagasi astuda? Süüdistust ega lõplikku otsust kuriteo kohta ju pole. tõesti, juriidiliselt ehk polegi midagi valesti tehtud. Samas tahaks maksumaksja rahaga tegutseva riigihaigla juhtidele asetada suurema moraalse vastutustunde.

Mitu eraettevõtet on endale kehtestanud eetikakoodeksi, mille järgi juhtkonnale ei maksta kinni transporti, majutust ja reise. Põhjus on just läbipaistvuse säilitamine iga hinnaga. Sellise normi kehtestamise üle võiksid aru pidada ka riigiasutuste ja -firmade juhtkonnad. Miks mitte töötada välja eetikakoodeks, mis juuriks mitmeti tõlgendamised välja?